LHV kaasasutaja Rain Lõhmus usub, et tehisintellekti kiire areng toob kaasa uue põlvkonna võitjad – need, kes oskavad tehnoloogiat targalt kasutada. Tema sõnul pole küsimus enam selles, millist AI tööriista valida, vaid selles, kas ettevõtted ja inimesed julgevad katsetada või pidurdavad arengut liigse ettevaatlikkusega. „AI on supervõimalus, eriti noorematele,“ ütleb Lõhmus. „Need, kes oskavad seda targalt kasutada, määravad tuleviku võitjad.“
AI kui igapäevane tööriist
Lõhmus kasutab tehisintellekti iga päev ja nimetab end uudishimulikuks katsetajaks. „Mul on huvi teada, kus jookseb tehnoloogia hetkepiir,“ ütleb ta. „Kulutan kuus kuskil 600–1000 eurot erinevatele teenustele, et aru saada, mis on parim, mida tänased mudelid suudavad.“
Ühes oma hobiprojektis töötab ta tuleviku finantsasutuse kasutajaliidese kallal, mis võimaldab teha tehinguid häälkäsklustega. Näiteks on ta katsetanud süsteemi, kus saab eesti keeles öelda: „Tahan osta sada Baidu aktsiat“ – ja agent küsib vastu, kas teha tehing turu- või limiithinnaga. „Praegu eelistan vastuseid tekstina, sest eesti keele sünteeshääl on veel nõrk ja tekst lugemisel on kiirem . Aga ise rääkida on mugavam kui tippida,“ lisab ta.
„Praegu eelistan vastuseid tekstina, sest eesti keele sünteeshääl on veel nõrk ja tekst lugemisel on kiirem . Aga ise rääkida on mugavam kui tippida.“
Tehisintellekt aitab tal ka isiklikke finantsandmeid analüüsida. „Kui pank väitis, et mul on kahtlaselt suured internetiostud, siis küsisin oma agendilt, et võrdle viimast nädalat 6 kuu keskmisega. Mõne sekundiga oli ülevaade ees – ja selgus, et midagi ebatavalist polnud,“ räägib Lõhmus. Samamoodi saab ta küsida, kui palju on pank teeninud tema valuutavahetustasudelt. „See on lihtsalt andmete tükeldamine, töötlemine ja kiire inference. Nii lihtne see ongi.“
Panganduse tulevik: inimene jääb luksuseks
Lõhmus näeb lähiaastates panganduses põhimõttelist muutust. „Olen radikaalne, aga ma arvan, et klienditeeninduses inimese väärtus oluliselt kahaneb. Oleme juba üsna lähedal punktile, kus mudel annab neutraalse hindaja meelest parema tulemuse kui keskmine töötaja,“ ütleb ta.
Tema sõnul muutub ka inimese ja arvuti vaheline suhtlus: menüüdes klõpsimise asemel hakkame lihtsalt ütlema, mida soovime – tekstis või häälena. „Kui sa tahad, et sind teenindaks inimene, siis see on juba privaatpanganduse teema, sest keegi peab selle kinni maksma,“ lisab ta.
Raportite ja ülevaadete genereerimist peab ta iseenesestmõistetavaks, masinõpet aga palju laiemaks valdkonnaks kui vaid suured keelemudelid. „Suured keelemudelid pole maailma mudelid, vaid inimeste poolt üles kirjutatud maailma mudelid,“ tsiteerib ta arvutiteaduse legendi Rich Suttonit. „Aga vastutajaks jääb ikkagi inimene – sa ei saa öelda, et masin tegi.“
AI ja pilveteenused: praktilisus üle poliitika
Lõhmuse jaoks on oluline praktilisus, mitte ideoloogiline asukoht. „Põhimõtteliselt võiks kasutada ka muid lahendusi peale pilveteenuste, kuni internetist lahti ühendatud serverini välja, aga ma ei näe, et sellest oleks päriselus palju kasu,“ ütleb ta. Tema sõnul pole vahet, kas serverid asuvad Euroopas või mujal – tähtis on, kuidas andmeid kasutatakse. „Inimesed kipuvad ülehindama, kas Euroopa või mitte Euroopa on määrav. Pakkujad on samad ja küsimus on vaid selles, mida andmetega tehakse,“ märgib ta.
„Mulle ei meeldi, kui kõigepealt tehakse reeglid ja siis loodetakse, et majandus nende tõttu tärkab. AI areneb nii kiiresti, et seda pole võimalik reguleerida, uued mudelipõlvkonnad tulevad iga 6 kuu tagant.”
Lõhmus kritiseerib Euroopa regulatsioonipõhist lähenemist. „Mulle ei meeldi, kui kõigepealt tehakse reeglid ja siis loodetakse, et majandus nende tõttu tärkab. AI areneb nii kiiresti, et seda pole võimalik reguleerida, uued mudelipõlvkonnad tulevad iga 6 kuu tagant. Tuleks keskenduda sellele, mis on tõesti vajalik, mitte raisata aega lõpututele aruteludele ja konverentsidele.“
Ameerika, Hiina ja Euroopa erinevad teed
Šveitsis elava Lõhmuse sõnul on riik tehisintellekti teaduses maailmas tipus, kuid rakendustes ettevaatlik. „Baas-mudelite teaduses on Šveits elaniku kohta esirinnas – näiteks Luganos tehakse täiesti maailmataset,“ räägib ta. Samas on praktikas privaatsus ja konservatiivsus esikohal. „On siiski valdkondi, kus ollakse meist ees. Näiteks mu poja koolis on programm, mis aitab õpetajatel tunde ette valmistada.“
Lõhmuse hinnangul tuleb eristada kahte suunda – tipptasemel mudelite arendust ja nende praktilist rakendamist. „Ameerika Ühendriigid suruvad piire: arendavad mudeleid, võimsusi ja uusi kiipe. Hiinat piiratakse, aga nemad teevad sama asja rohkem algoritmiliselt, “mõistusega”, otsivad kõrvalteid ja integreerivad AI kiiremini igapäevaellu ja toodetesse,“ ütleb ta.
Ta toob näiteks olukorra, kus Hiina konditsioneeritootja Midea oli juba aasta tagasi oma seadmetesse AI-mudeli lisanud. „Küsisin toona LHVs: kuidas on võimalik, et nemad juba teevad ja meie ikka veel vaatame oma funktsioonide nimekirja?“
AI: meelelahutusest õppimiseni
Lõhmuse sõnul on AI parim tööriist just õppimiseks. „Minu 13-aastane poeg kasutab AI-d, et õppida matemaatikat, näiteks tõenäosusteooriat. Ja tulemused on head,“ ütleb ta. Ka Lõhmus ise kasutab AI-d teadmiste täiendamiseks. „Traditsioonilises panganduses arvutatakse intress kord päevas, aga täna õppisin, et DeFi’s iga bloki tekkimisel – Ethereumis iga 12 sekundi ja Solanas iga mõnesaja millisekundi järel. Sisuliselt tähendab see, et intress “kompaundib” ehk liitub põhiosale pidevalt. Kus sa muidu selliseid asju õpid?“
Lõhmus usub, et robotid liiguvad samas arengufaasis, kus olid koduarvutid 1990ndate alguses – alguses rohkem mänguasjad, hiljem tööriistad. „Kodu on üks keerulisemaid keskkondi. Tallinnas on paar humanoidi, mida “taltsutatakse” ja ümber ehitatakse – nagu laborikatseid,“ ütleb ta.
Lõhmuse sõnul on AI parim tööriist just õppimiseks. „Minu 13-aastane poeg kasutab AI-d, et õppida matemaatikat, näiteks tõenäosusteooriat. Ja tulemused on head,“ ütleb ta.
Ta meenutab oma esimest Toshiba T3200-tüüpi arvutit, mille tõi 1991. aastal Eesti Panka. „See kaalus kaheksa kilo ja maksis palju, aga kasu oli vähe – põhiliselt mängisin mänge ja kirjutasin teksti. Robotitega on praegu sama: algul on see meelelahutus, hiljem tuleb praktiline kasu.“
Lõhmus usub, et robotid jõuavad vältimatult nii kontoritesse kui kodudesse. „Progress on tugev ja tihedalt seotud AI-ga. Robotite maailm on isegi keerulisem kui isejuhtivad autod – autod sõidavad mööda teid, aga robotid peavad hakkama saama kontrollimatus keskkonnas. Ühel hetkel juhtub kindlasti ka esimene traagiline õnnetus, ja siis tõuseb suur kisa. Aga areng peatuda ei saa.“
AI loob uue võitjate põlvkonna
„AI on supervõimalus,“ kordab Lõhmus lõpetuseks. „See on praeguse põlvkonna “võitjate hetk”. Nagu 1990ndatel, kui minu põlvkond suutis nõukogude ajast uude majandusruumi kohaneda, samal ajal kui paljud vanemad inimesed ei suutnud. Nüüd on sama olukord – teismelistel on tuleviku keskkonnas palju suurem perspektiiv kui minul või sinul.“
Loo autor on AI Eesti kaasasutaja Ralf-Stiven Viru