OpenAI võitleb kohtus, et vestlused säilitada

Ülevaade: OpenAI on vastu kohtumäärusele, mis käseb alles hoida kõik kasutajavestlused, isegi kui need on juba kustutatud. See tuleb nende vaidlusest The New York Timesiga.

Detailid:

• Kohtumäärus mõjutab sadu miljoneid ChatGPT kasutajaid, nii tasuta kui tasuliste kontodega. OpenAI peab säilitama ka need vestlused, mida kasutajad on ise kustutanud.
• The New York Times väidab, et vestluste säilitamine on vajalik, sest nad kardavad, et kasutajad võivad rikkuda autoriõigusi ja siis tõendeid kustutada.
• OpenAI juht Sam Altman ütles, et see nõue on ebaõiglane ja võib luua probleeme, ning pakkus välja, et AI-l peaks olema sarnane konfidentsiaalsus nagu arsti ja patsiendi vahel.
• See reegel ei kehti nendele kasutajatele, kes kasutavad ChatGPT Enterprise’i, haridusversiooni või API teenuseid ja kelle andmete mitte salvestamises on kokku lepitud.

Miks see on oluline: See määrus tuli ajal, mil paljud inimesed jagavad AI-ga oma isiklikke mõtteid ja andmeid. See võib vähendada inimeste usaldust AI vastu, eriti kui AI töötab seadmetes, mis salvestavad pidevalt infot.

AI-poliitikajuht räägib AI ja inimeste vahelistest suhetest

Ülevaade: OpenAI poliitikajuht Joanne Jang kirjutas blogipostituse, kus ta räägib, kuidas OpenAI vaatab inimeste ja tehisintellekti omavahelisi suhteid ning tehisintellekti teadvuse teemat.

Detailid:

• Jang ütleb, et inimesed kipuvad nägema AI-d nagu inimest, eriti kui see tundub hooliv ja nõustub nendega.
• OpenAI ise ei tea, kas AI on teadvusel, ja keskendub pigem sellele, kuidas AI inimestele mõjub ja kuidas nad end selle kõrval tunnevad.
• Nad tahavad, et AI oleks abivalmis ja sõbralik, aga mitte nagu päris inimene – tal ei tohiks olla väljamõeldud elulugu, tundeid ega soove.
• Jang lisas, et mida rohkem inimesed AI-d kasutavad, seda rohkem see võib mõjutada ka inimeste suhteid omavahel.

Miks see on oluline: AI-laborid loovad miljoneid digitaalseid kaaslasi, kes mõjutavad seda, kuidas me suhtleme ja tunneme empaatiat. See on uus valdkond, justkui suur sotsiaalne katse, mille tulemust ei tea isegi loojad.

AI abil selgus, et Surnumere käsikirjad on vanemad, kui varem arvati

Ülevaade: Teadlased avastasid, et Surnumere käsikirjad võivad olla kuni sada aastat vanemad, kui varem arvati. Nad tegid seda, kasutades tehisintellekti nimega Enoch, kes analüüsis iidseid mustreid.

Detailid:

• Enochit õpetati seostama käsikirjade stiili ja varasemaid süsinikdateeringuid, et paremini aru saada, millal need kirjutati.
• Uute hinnangute järgi loodi mõned piiblitekstid juba autorite eluajal – need võivad olla kuni 2300 aastat vanad.
• See AI meetod võimaldab analüüsida käsikirju ilma neid kahjustamata, erinevalt traditsioonilisest süsinikdateerimisest, mis nõuab proovide võtmist.

Miks see on oluline: AI muudab arheoloogiat, aidates mustrite kaudu leida uusi ajaloo saladusi. Paljud vanad käsikirjad muuseumides ja raamatukogudes võivad peita veel avastamata teadmisi.