OpenAI lisab ChatGPT-le mälu täienduse
Ülevaade: OpenAI tegi ChatGPT mälule suure uuenduse, mis aitab tehisintellektil automaatselt meelde jätta kasutaja kohta käivat infot ja kasutada seda kõigis vestlustes, et vastused oleksid personaalsemad ja täpsemad.
Detailid:
- ChatGPT jälgib vestlusi ja kogub kasutajate eelistusi, huvisid, vajadusi ning isegi seda, mis talle ei meeldi.
- Selle info põhjal kohandab ta oma vastuseid, et need oleksid igaühele relevantsed ja personaalsed.
- Erinevalt varasematest versioonidest ei pea ChatGPT-d enam eraldi paluma midagi meelde jätma, sest nüüd teeb ta seda automaatselt.
- Kui tahad muuta, mida ChatGPT sinu kohta teab, saad seda lihtsalt öelda vestluses.
Miks see on oluline: See funktsioon on suur asi neile, kes ei viitsi vestluste vahel hüpata või samu asju korduvalt selgitada. ChatGPT uus mälu on samm tuleviku suunas, kus tehisintellekt päriselt õpib sind tundma ja muutub ajaga aina isiklikumaks.
Mira Murati tehisintellekti startup sihib rekordilist rahastust
Ülevaade: Endise OpenAI tehnoloogiajuhi Mira Murati loodud Thinking Machines Lab, mida veavad paljud OpenAI endised töötajad, proovib kaasata läbi aegade suurimat investeeringut esimeses ringis.
Detailid:
- Hiljuti avalikkuse ette tulnud startup, mille asutajatest ligi pooled on OpenAI taustaga, peab läbirääkimisi 2 miljardi dollari kaasamiseks, ettevõtte väärtuseks hinnatakse vähemalt 10 miljardit.
- Rahastusring on kaks korda suurem Murati esialgsest plaanist, kuigi detailid võivad veel muutuda.
- Murati lõi ettevõtte kuus kuud pärast lahkumist OpenAI-st, kus ta töötas ligi seitse aastat ja aitas arendada ka ChatGPT-d.
- Kuigi palju hoitakse veel saladuses, tahab Thinking Machines luua tehisintellekti, mis on lihtsasti mõistetav, kohandatav ja võimalikult paljudes valdkondades kasutatav.
Miks see on oluline: Thinking Machines Labi rekordiline raha kaasamine ja Ilya Sutskeveri startupi SSI võimalik 30 miljardi dollari väärtus näitavad, et tehisintellekti investeerimisbuum jätkub. Huvitav on aga see, et mõlemad ettevõtted suudavad kaasata hiigelsummasid isegi ilma valmis toote või selge äriplaanita.
Uuring: Tehisintellektil on endiselt raskusi tarkvara vigade parandamisega
Ülevaade: Microsoft Researchi uuring näitab, et isegi kõige uuemad tehisintellekti mudelid jäävad endiselt hätta tarkvaravigade parandamisega ehk ülesannetega, millega programmeerijad igapäevaselt tegelevad.
Detailid:
- Microsoft testis üheksat suurt keelemudelit, sealhulgas ka Claude 3.7 Sonnet'it, ja andis neile 300 erinevat tarkvaravea parandamise ülesannet.
- Katse käigus ei saanud AI-agent hakkama umbes poolte ülesannetega, isegi kui ta kasutas süvitsiminevaid koodimismudeleid.
- Parimat tulemust näitas Claude 3.7 Sonnet, mis lahendas 48,4% probleemidest. Talle järgnesid OpenAI mudelid o1 (30,2%) ja o3-mini (22,1%).
- Teadlased usuvad, et AI jäi hätta, kuna treeningandmetes puuduvad head näited sellest, kuidas inimesed vigu samm-sammult parandavad.
Miks see on oluline: Kuigi investorid ja suurfirmad nagu Google ja Meta panevad endiselt miljardeid tehisintellekti koodimisagentide arendamisse, näitab see uuring, milline on tegelik olukord. Vaatamata suurtele edusammudele koodi kirjutamises, jääb tehisintellekt veaparanduses veel selgelt inimesele alla ja just see ongi üks programmeerija tähtsamaid oskusi.