Tehisintellekt (AI) on paljude jaoks viimase paari aasta jooksul saanud Google’i aseaineks, vestluspartneriks mõtete põrgatamise jaoks või lihtsalt tööriistaks, millega lõbusaid pilte luua. Statistikaameti andmetel kasutab ligi pool Eesti internetikasutajatest AI-d, kuid ettevõtete tase jääb Euroopa keskmisest maha. Teemat avab AI Eesti kaasasutaja Ralf-Stiven Viru.

 

Justiits- ja digiministeeriumi tellitud uuringu järgi rakendab tehisintellekti oma igapäevatöös vaid 23% Eesti suurfirmadest, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 30%. See on murettekitav vastuolu riigi digiriigi maine ja tegeliku AI-pädevuse vahel.

AI võidukäik inimkonna arengus ei seisne värvilistes meemides või süvavõltsingute loomises, vaid meie kui inimkonna oskuses AI-d kasutada tootlikkuse, kasumlikkuse ja innovatsiooni kasvatamiseks. Eestis on palju ettevõtteid, kelle tööprotsesse saaks tehisintellekti abil tõhusamaks muuta alates andmeanalüüsist ja klienditeenindusest kuni tootmise ja turunduseni. Paraku kukub suur osa AI-projekte maailmas läbi. Miks see juhtub ja kuidas vältida samu vigu Eestis?

 

1. viga: arvatakse, et tehnoloogia ise lahendab probleeme

Kui ettevõte hangib tehisintellekti lahenduse, siis ei saa eeldada, et äriline väärtus tuleb iseenesest. AI juurutamine ei ole lihtsalt uue tööriista lisamine. Kui puudub selge äriline eesmärk, muutub ka kõige võimekam mudel kalliks mänguasjaks.

Tasub alustada sellest, millist probleemi peaks AI lahendama või millist mõõdetavat tulemust saavutama. Keskendu konkreetsele probleemile ja siis vali sobiv mudel.

2. viga: kõik tehakse oma jõududega

Andmete kvaliteedi tagamine, süsteemide integratsioon ja muudatuste juhtimine on keerukamad, kui esmapilgul tundub. Kuigi ettevõtte IT-meeskond tunneb oma süsteeme, võib kogemuste puudus suurte AI-lahenduste juurutamisel saada komistuskiviks.

Väliste ekspertide kaasamine aitab vältida tüüpilisi vigu ja saavutada tulemused kiiremini. Sisemised spetsialistid teavad, mida lahendada, välised, kuidas seda teha.

3. viga: muudetakse tehnoloogiat, mitte kultuuri

AI kasutuselevõtt ei ole ainult IT-projekt, vaid eeldab mõttelaadi muutust. Uute AI-vahendite kasutuselevõtt eeldab seniste tööpraktikate ümbermõtestamist. Kui tehnoloogia viiakse ettevõttesse sisse ilma töötajaid kaasamata ja protsesse kohandamata, võib tulemuseks olla lahendus, mida ei kasutata või kasutatakse valesti. Juhtide roll on luua selgus ja usaldus, pakkuda koolitusi ning näidata, kuidas tehnoloogia muudab töö lihtsamaks ja tulemuslikumaks.

4. viga: investeeringu tasuvust oodatakse liiga kiiresti

AI ei hakka kasumit tooma üleöö. Selle mõju avaldub sageli kaudselt, näiteks otsuste kiirenemise, kulude vähenemise või kliendirahulolu kasvuna. Kui esimesed tulemused ei ole rahaliselt muljetavaldavad, ei tähenda see läbikukkumist.

Tähtis on hinnata ka kvalitatiivseid võite ning anda süsteemile aega õppida ja paraneda. Realistlikud ootused ja mitmekülgne mõõtmine on edu alus.

5. viga: juurutust käsitletakse ühekordse projektina

Tehisintellekti juurutamine on maraton, mitte sprint. Suur viga on suhtuda AI-sse kui ühekordsesse projekti stiilis “teeme ära ja ongi valmis”. Mudelid vajavad pidevat täiustamist ja järelevalvet, et püsida täpsed ja asjakohased. Kui organisatsioonil puudub plaan, kuidas pilootprojektist kasvada püsiva lahenduseni, jääb AI kasutus toppama.

Parim lähenemine on alustada väikestest sammudest, testida, õppida ja seejärel skaleerida. Nii kujuneb AI-st ettevõtte loomulik osa, mitte ühekordne katsetus.

Kokkuvõte: kuidas muuta AI läbikukkumine edulooks?

AI projektide kõrge läbikukkumismäär ei tähenda, et tehisintellekt ise oleks kasutu – probleem peitub valedes rakendusviisides. Viis käsitletud viga on õppetunnid, mida paljud on valusalt omal nahal kogenud. Õnneks on need vead välditavad. Kui ettevõte suudab eeltoodud komistuskividest mööda minna, muutub AI riskist võimsaks võimaluseks.

Tehisintellektist saab konkurentsieelis kui suudame leida vastused kolmele põletavale küsimusele. Mida AI-ga teha saab? Milliseid tööriistu ja litsentse valida? Kuidas tagada turvalisus ja andmekaitse? Näeme oma töös, et just need teemad on suurimad pidurid ettevõtete jaoks.

 

Oleme olnud olukordades, kus kliendid tahavad ägedaid/trendikaid agente ja keerulisi AI lahendusi, aga meie keeldume.

AI teemaga käib kaasas omajagu hype’i ja infomüra, mis võib juhtide tähelepanu hajutada. Siin siseneb mängu AI partner, kes aitab fokuseerida sisulisele väärtusele. Õige strateegia abiga on võimalik selles “mullis” päriselt kasumlikud võimalused üles leida. Oleme olnud olukordades, kus kliendid tahavad ägedaid/trendikaid agente ja keerulisi AI lahendusi, aga meie keeldume. Tihti on parim lahendus olnud protsess ümber disainida ja juurutada tehisintellekti, kus ta on vaid tükike terviklahendusest.

Tehnoloogia areneb tänapäeval kiiremini kui inimesed jõuavad kohaneda, seetõttu on parim aeg AI-ga alustada just nüüd, et olla homseks valmis. AI esiletõus on isegi suurem muutus, kui omal ajal arvutite tulek. Võitjate strateegia on tegutseda täna, õppida kiiresti ning saavutada edu seal, kus teised alles kahtlevad.

 

AI Eesti on partner, kes aitab tehisintellekti teadlikult ja tulemuslikult kasutusele võtta. Pakume strateegilist nõustamist ja arendust, et luua püsiv konkurentsieelis.